Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon. Kõrvemaa pindala on 3130 km2 ja see asub Harju lavamaa ning Pandivere kõrgustiku vahel. Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline, piirnedes Soome lahe rannikumadaliku ja edelast Navesti jõega.

Kõrvemaa soostumus on suur – 37,7%. [1] Nagu nimigi ütleb, on ala metsasus suur ning elanike arv võrdlemisi väike.

Kõrvemaa pinnamood on mitmekesine: seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke, mõhnastikke jm.

Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsamad on Paunküla ja Soodla veehoidla.

Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. 

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas. Kaitseala pindala on 13 086 ha.

Kaitseala on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning kaitsealuseid liike. Kaitseala kandis varem nime Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala.

Looduskaitsealale jääb enam kui 30 järve, mille hulgas on ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv.

Kaitsealale jäävate soode seas on suurimad Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba.