Kahala järve piirkond
Allikas: MUUKSI muinasmaastikud
Kahala järve ümbrus (Kuusalu vald, Harjumaa) on aasta- tuhandeid olnud inimeste elupaigaks. Siinsed alad olid olulised nii majanduslikult kui ka vaimses plaanis. Maastikon täis jälgi seal elanud ja tegutsenud inimestest. Aegade jooksul maastikud muutuvad, kuid suure-mad maastikuelemendid, nagu näiteks veekogud ja klint jäävad harilikult püsima. Seega on just maastik see, mis ühendab eri aegade inimesi. Kõik jäljed ei ole aga nähtavad, vaid osad neist jäävad varjatuks. Et sellistest kohtadest infot saada, tuleb neid juba detailsemalt uurida. Mida kauem on mingit ala asustatud, seda rohkem on jälgi jäänud ning seda erinevamad need on.
Läbi aegade on inimesed muutnud neid ümbritsevat keskkonda, ning keskkond omakorda on mõjutanud inimesi. Nii on see tänapäeval ning oli juba kauges minevikus: algseid metsi on likvideeritud, nende asemele on tekkinud avarad loopealsed, kus hariti põldu ja kasvatati kariloomi ning kuhu ehitati teatud aegadel kivikalmeid. Just olemasolevatest looduslikest oludest lähtuvalt on inimesed teinud mitmesuguseid valikuid: ühed kohad sobisid mingitel aegadel elamiseks, teised jahipidamiseks või põlluharimiseks, kolmandad aga hoopis kalme rajamiseks või mingiks muuks tegevuseks. Kogu inimasustuse jooksul – umbes 9000 aastat – on siinses piirkonnas Kahala järv olnud omalaadseks tuumikuks, mille ümber inimesed tegutsesid.
Muistsest asustusest jäänud jäljed on erinevad – osa (nt lohu- kivid, kivikalmed) on maastikul hästi nähtavad, teised (nt asula- kohad) jäävad sageli varjatuks. Kahala järve ümbrus on muististe poolest väga rikas – järve ümbritsevates külades on kokku umbes 300 eriaegset ja erineva iseloomuga muistist.
Piirkonda on aegade jooksul ka arheoloogiliselt üsna palju uuritud: kaevatud on kivikalmeid, linnamäge, asulakohti, muistseid põlde ja oletatavat sadamakohta. Lisaks on geoloogid võtnud suiraproove Kahala järve ümbritsevast soost, mille analüüsi üheks osaks oli inimeste poolt keskkonnale avaldatud mõju muinas- ajal. Arheoloogiline leiumaterjal ning inimmõju diagramm on omavahel üldiselt vastavuses. Erinevuseks on vaid need sajandid, mil leiumaterjal on vähene, ent õietolmudiagramm näitab inim- mõju jätkumist piirkonnas. Läbiviidud arheoloogiliste ja geoloogi- liste uuringute andmeid on kasutatud ka alljärgnevas tekstis.
Maastik on mitmekihiline, kus lisaks tänapäevale võib leida mitmesuguseid minevikujälgi. Neid märgates ja teadvustades mõistame koha ajalist sügavust ning saame osa selle rikkustest.