Kes siin järves elab?
Eesmärk
Lapsed mõistavad järveluhtadel peatuvate lindude rände ning kalapüügi eri aspekte, looduskaitse kitsaskohti ning õpivad läbi praktiliste tegevuste järve ökosüsteemi paremini tundma.
Sihtgrupp
II-III kooliaste ennekõike.
Märksõnad
Kahala järv, lindude ränne, järveluhad, linask, mõrd ja vene, pilliroog ning järvemuda.
Koht ja aeg
3 tunnist programmi viime läbi Kahala järvel ennekõike sügis- ja kevadrände paiku.
Kahala järv suhteliselt suletud ökosüsteemina, ent Lahemaa suurima järvena, on elupaigaks väga paljudele liikidele. Programm annab ülevaate järve kujunemisest, hindame järve praegust olukorda ning vaatleme kalda taimestikku ja –loomastikku. Vastavalt hooajale tutvume järvel ja järve luhtadel elutsevate lindudega – siin on loendatud 16 pesitsevat linnuliiki, kevadrändel peatuvate lindude arv ulatub üle 30 tuhande, sügisesel üle 10 tuhande isendi.
Madalaveeline, paksu mudakihiga järv on elupaigaks ka paljudele kaladele – haug, ahven, linask, särg, koger jt. Koostöös rannakaluritega tutuvume hooajalise mõrrasaagiga, et saada vahetu kogemus ja arusaam kalapüügist. Veebruaris järvele tulles same igaüks ise sikutipüüki proovida ning jääaugust mudaproove võtta ning seal talvituvaid mikroorganisme uurida.
Kevad-sügisel pakub järv hulgaliselt avastamisrõõmu nii vee peal, vee all kui soises kaldataimestikus lähivaatlust tehes – koos lastega üritame määrata avastatud konnakulleseid, kiile, ujureid, liblikad, sääsevastseid jkt.
III kooliaste Ökoloogia ja keskkonaakaitse (bioloogia). Veestik ja põllumajandus (geograafia).
II kooliaste: Järv kui elukeskkond, Pinnavormid. Elukeskkond Eestis
I kooliaste Loodusõpetus 2.1 Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Organismid ja elupaigad. Organismide rühmad ja kooselu.
Paadiga järvele
Kalemehejutud...
