Pärlijõgi
tuiksoon mere ja metsa vahel
Eesmärk
Tõuseb programmis osalejate teadlikkus Lahemaa Rahvuspargi ja Eesti haprast bioloogiliselst kooslusest Pudisoo Pärlijõe näitel. Suureneb või tekib teadlikkus I kategooria väga haruldase liigi Ebapärlikarbi arenguloost ja seisukorrast.
Sihtgrupp
II-III kooliaste, gümnaasium
võimalus kohaldada ka teistele kooliastmetele.
Märksõnad
Ebapärlikarp, Pudisoo jõgi,meriforell, kalade kuderänne, jõesilm, luhad ja tammid, kobras, mink, jäälind ja haigur
Koht ja aeg
Programmi viime läbi kevadel ja sügisel Pärlijõe ürgorus Pudisoo-Maarikoja-Kolga piirkonnas. Kestvus 3 tundi.
Saame ülevaate siin elutsevastest liikidest, võõrliikidest ning erinevatest keskkonnaalastest ohtudest. Saadakse teadmisi piirkonna geoloogilisest arengust.
Viime läbi uurimuslikke katseid (vee temperatuur, sügavus, läbipaistvus jms, pinnasevormide võrdlus).
Räägime ühest selle jõe kõige haruldasemast ja unikaalsemast elanikust ebapärlikarbist. Ajalugu ja tänapäev – arutleme sobivate elutingimuste ja selle kadumise üle.
Hooajaline kalade kuderänne Pärlijõe näitel, ülevaade kudemistingimustest, kobraste tegevusjäljed – bioloogiline mitmekesisus Pärlijõe näitel, tänased ja võimalikud homsed probleemid.
Külastame ja uurime vanu jõe soote, mis ei ole enam jõega ühenduses.
Proovime mõista inimetegevuse tagajärgi ja temaatikat ning luua arusaadavaid ja põhjendatud seoseid looduse kaitsmise ja inimese tegutsemise vahel ning mõtiskleme 21. sajandi inimese elustiili üle.
Loodusõpetus ja bioloogia.
II kooliaste – Jõgi ja jõe vesi kui elukeskkond. Elu mitmekesisus meie looduskeskkonnas. Mets kui elukeskkond. Pinnavormid. Eesti loodusvarad ja nende kaitsmine.
III kooliaste. Organismid ja elupaigad. Organismide rühmad ja kooselu. Planeet Maa ökosüsteemide toimimine. Süsinikuringe ja fotosüntees. Pinnavormide ja maavarade geoloogiline ajalugu. Eesti loodusvarad. Inimtegevus, tehnoloogia, looduslik tasakaal. Taaskasutus ja tarbimine, selle seos looduvarade kasutamisega. Selgrootud loomad. Taimede ja loomade kohastumuslikud muutused. Evolutsioon.
Läbivad teemad on Keskkond ja jätkusuutlik areng ning Loodusõpetus
Seikluslik ürgorg
Nagu ikka, võtame ette ka seiklusliku rännaku, vastavalt hooajale vaatame üle silmumõrra ning teised ajaloolised püügivahendid ja turnime ettavalmistatud puuradadel.
Puutumatu loodus pakub igas eas külastajale võimaluse kogeda midagi uut, see võib olla ka uuete oskuste omandamine selleks, kuidas sellises keskkonnas iseseisvalt navigeerida ning vajaduse korral ka mitte hätta jääda kõige lihtsamate ellujäämisnippidega. See tähendab ilmakaarte kindlaks tegemist, oskust liigelda maastikul jne.
Ebapärlikarp, jõe kõige haruldasem elanik
Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. Mantliõõne vigastuste või sinna sattunud võõrkehade ümber kujunenud pärlmutrikiht annab sageli pärlisarnase läikiva mügarakese, mida nimetatakse ebapärliks.
Ebapärlikarp on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik, kuid siingi ohustab teda väljasuremine. Kaitsta pole seda loomakest sugugi lihtne, sest peale tema enda ja ta eluala peame ebapärlikarbi omapärase arengubioloogia tõttu hoolitsema ka vaheperemeheks olevate liikide ning nende elukeskkonna eest.
Ebapärlikarbi neerjat (vaid noorelt elliptilist) ja tugeva paksuseinalise kojaga karpi, mis kasvab kuni 15 sentimeetri pikkuseks, võib meie veekogudes segi ajada ainult paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega.
