Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
- põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides;
- õppepäeva ja/või laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.
- Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel;
Osalemine aktiivõppeprogrammides
KIK toetab nii loodus- ja keskkonnahariduskeskuste kui ka ettevõtete korraldatavaid aktiivõppeprogramme, kus õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes.
KIKASe süsteemis on taotlusvorm osaliselt eeltäidetud ning hinnapakkumisi ei pea taotluse lisana esitama, kuid programmidel osalemine tuleb pakkujatega kooskõlastada ning seda taotluses kinnitada (kinnituste lehel, eraldi kinnituskirja pole vaja). Taotluse eelarve võib esitada ühe reana. Muutunud on lisana esitatav tabel programmidel osalemise kohta, kui taotluse esitab haridusasutuse pidaja mitme asutuse kohta või ühest koolist osaleb palju klasse.
Oluline
- taotluse saab esitada haridusasutus või selle pidaja;
- õppeprogrammidele saab toetust küsida 2020/21. õppeaastaks;
- abikõlblik kulu on aktiivõppeprogrammi maksumus ja transport (kohale- ja tagasisõit) kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta. Muud kulud ei ole abikõlblikud. Summa jagunemine õppeprogrammi maksumuse ja transpordi kulude vahel ei ole määratletud. Samuti ei ole piiritletud, mitu õppeprogrammi ühele klassile/rühmale piirsumma eest läbi võib viia ning üldine arvestus toimub haridusasutuse lõikes. Kohustuslikku omafinantseeringut õppeprogrammide projektidel ei ole;
- otsi õppekäigu sihtkohaks lähim ja õppetööga kõige rohkem haakuv RMK, Keskkonnaameti, loodusmuuseumi, looduskooli või keskkonnahariduskeskuse õppeprogramm. Õppeprogrammide kavandamisel on abiks portaal www.keskkonnaharidus.ee (RMK programmid loodusegakoos.ee). Eelistatud on pikemad programmid;
- aktiivõppeprogramme on võimalik korraldada looduskeskuste juhendamisel ka haridusasutuse juures. Eriti soovitame seda võimalust kasutada lasteaialastele korraldatavate aktiivõppeprogrammide läbiviimisel ning kutsuda lasteaeda kohale juhendaja. Eeldame, et sellisel juhul viiakse aktiivseid tegevusi läbi vähemalt 2×45 min jooksul;
- teadmisi keskkonnahoiu põhimõtetest ja loodusressursside säästlikust kasutamisest võib kinnistada keskkonnakasutusega seotud ettevõtetes (nt vee- või- jäätmemajanduse-, põllumajandus- või muu ettevõte). Kui ettevõttel endal ei ole välja töötatud õppeprogrammi, siis lisada taotlusele läbitavate tegevuste kirjeldus ning nende seotud õppetööga;
- juhul kui projektis osaleb mitu munitsipaalharidusasutust, siis tuleb taotluse lisana esitada tabel „programmides osalejate andmed“ (vt lehekülje paremal “dokumendid täitmiseks”). Sama tabeli võib esitada ka üks kool, kui osaleb palju klasse.
- ühte taotlusse sisestada kõik sama asutuse klassid/rühmad. Haridusasutuse pidajal on võimalus esitada ühisprojekt mitme oma piirkonna kooli/lasteaia kohta.
- Taotlusest (vormil või lisadest) peab selguma mis rühmale/klassile, mis programm on planeeritud. Õppeprogrammide kirjeldusi pole vaja taotlusesse ümber kirjutada. Kui programmi kirjeldust ei ole üleval programmi pakkuja kodulehel või keskkonnaharidus.ee lehel, siis lisada kirjeldus taotlusele.
NB! Õppeprogrammita sõit (nt lihtsalt loodusväärtustega tutvumise projekt) ei ole abikõlblik.
Planeeri õppekäigud õppetöö korralduse seisukohast sobivaimale ajale ja sobivaima sisuga.
Õppekäikude planeerimisel pea silmas:
- õppetegevus toimub loodusteaduslikel alustel;
- õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes;
- omandatavate teadmiste ja oskuste kaudu kujundatakse õpilastel positiivset suhtumist loodusesse, sh elurikkusesse ning arusaama looduse ja inimtegevuse seostest ning kujundavad keskkonnasäästlikke käitumisharjumusi;
Õppepäeva ja/või laagri korraldamine
Toetust saab taotleda kool või koolipidaja põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele või huvikooli pidaja oma loodusvaldkonna huviringis käivatele õpilastele. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.
Lisaks traditsioonilistele laagritele on oodatud selle tegevuse alt ka taotlused gümnaasiumiastme keskkonnateemaliste õppepäevade läbiviimiseks, mille sisuks võib olla ka osalemine keskkonna- ja loodushariduskeskuste poolt pakutavates õppeprogrammides, kui tegemist on tervet koolipäeva hõlmava programmi(de)ga.
Oluline:
- õppepäeva ja/või laagri läbiv teema peab käsitlema looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist seostatuna inimmõjuga (kliimamuutused, säästev tootmine ja tarbimine, ringmajandus);
- abikõlblikud on kõik õppepäeva või laagri korraldamiseks vajalikud otsesed kulud. KIKi poolne toetus on kuni 75 % projekti abikõlblikest kuludest;
- taotlejaks saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Huvikool peab olema registreeritud hariduse infosüsteemis www.ehis.ee ja huvikoolil peab olema looduse suuna õppekava;
- taotluse kohustuslik lisa on õppepäeva või praktikumilaagri õpiväljund ja tegevuste kirjeldus, hinnapakkumised või selgituskiri/kalkulatsioon taotluse eelarve kujunemise kohta. Laagrikavast peab muu hulgas selguma käsitletav temaatika ja rakendatav metoodika.
NB! Õppepäeva või laagri korraldamisel võib kasutada ka keskkonnahariduskeskuste poolt pakutavaid programme, planeeri võimalikult praktilised tegevused, leia läbi viimiseks tegevuste sisu kontekstis loogiline asukoht, lõimi tegevused erinevate õppeainetega, keskendu ühele-kahele teemale ning lõimige tegevused erinevate õppeainetega.
Eeldatakse, et õppepäeval või laagril on:
- konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, mis väljendavad teadmisi ja oskusi, mida omandatakse või kinnistatakse;
- kõik tegevused ja kulutused on vajalikud õppe-eesmärkide saavutamiseks.
- õppe-eesmärkidest ja -tegevustest lähtuv põhjendatud asukohavalik;
- optimaalne eelarve (eelarveread vastavad tegevustele, eelarve kujuneb hinnapakkumiste alusel või on lisatud viited hinnakirjale teenuse- või tootepakkuja kodulehel ning hinnad ja tasud on kontekstis üldise turusituatsiooni ja hea tavaga).
Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „praktikumilaagri korraldamine“
Haridusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältava loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine
Rahastatakse projekte, mille tulemusel projektis osalejad omandavad projekti vältel teadmised ja praktilised oskused prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemal. Prioriteetsed teemad on nimetatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel (
https://www.envir.ee/et/keskkonnaharidus). Selle tegevuse alt oodatakse taotlema eelkõige lasteaedu.
Eeldatakse, et:
- projektil on konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, teadmised, oskused ja hoiakud, mille projektis osalejad projekti lõpuks omandavad;
- projektis osaleb läbivalt üks ja sama sihtrühm, kes liigub samu või erinevaid, kuid loogilise terviku moodustavaid, ülesandeid lahendades projekti eesmärgi suunas;
- kaasatud kogu klass/rühm, kõik paralleelid, kogu kooliaste või kogu haridusasutus (kaasatud on ka õpilased/lapsed, kellel on väiksem huvi või puudub huvi antud keskkonnateema vastu);
- projekt sisaldab kõiki määruses kohustuslikuna nimetatud elemente: teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate (soovitatavalt ka juhtkonna) keskkonnahariduslik täiendusõpe (oma töötajate täiendkoolitusega seotud kulu on selle tegevuse alt abikõlblik), koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine;
- projekti tulemuse visualiseeritud väljund peab kajastama projekti eesmärgi saavutamist. Visualiseeritud väljundi vormile ei ole piiranguid – see võib olla keskkonnasõbralikul moel meisterdatud kogumik fotodest ja märkmetest, esseedest või ettekannetest, näitus joonistustest või käsitöödest, videoklipid kooli veebilehel, projekti blogi, rühmatööna valminud värssjutustus või keskkonnateatri etendus, kooli lähistele maha märgitud õpperada vms vastavalt projektis osalejate vanusele ja võimetele.
NB! Ei rahastata projekte, millesse on kirjutatud kokku paralleelselt kulgevad, erinevate õppe-eesmärkidega, sisuliselt seostamata tegevused ühes õppeasutuses, nt erinevate klasside õppekäigud erinevatesse kohtadesse, erineval teemal. Õppekäikudeks saab haridusasutus toetust vastavalt määruse § 22 lõike 4 punktis 1 sätestatud tingimustele. Samuti ei toetata laagreid. Laagreid toetab KIK määruse § 22 lõike 4 punkti 2 alusel.
Projektide hindamisel peetakse silmas:
- projekti õppe-eesmärkide selgust ja konkreetsust;
- õppe-eesmärkide seotust Keskkonnaministeeriumi kodulehel prioriteetsena nimetatud teemaga;
- õppe-eesmärgi saavutamiseks valitud tegevuste tõhusust;
- erinevate projektitegevuste loogilist seostatust;
- projektis osalejate kaasatust;
- projekti tulemust – mida antud projektist teada saadakse ja kuidas seda teadmist saab kasutada;
- kasuks tuleb erinevate ainevaldkondade lõimimine ning aktiivõppemeetodite mitmekesisus;
- projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.
Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „haridusasutuses loodus- või keskkonnaprojekti elluviimine.“
