Metskurvits ehk nepp (Scolopax rusticola) on umbes varesesuurune pruunikirju, üsna pika noka ja lühikeste jalgadega harilik haudelind Eestis. Tema elupaik on seotud vanade metsadega, mille läheduses on lagendikke või metsasihte. Lagendikel toimuvad kevadeti isaste omapärased mängulennud. Metskurvits on väga osav lendaja, kes tegutseb vaid hämaruses ja öötundidel. Eripärane silmaehitus võimaldab tal jälgida ümbrust 360 kraadi pead pööramata. Tema põhitoiduks on vihmaussid, putukad jt selgrootud. Pesa on maapinnal, poegade eest hoolitseb vaid emaslind. Nepp on jahilind. Loe edasi: Eesti Ornitoloogiaühing
Pruunkaru (Ursus arctos) on kõige laiema levikuga karulane, keda meie metsades elab tuhatkond. Karu nagu inimenegi on tallulkõndija. Inimpelglik, pigem öise ja varjulise eluviisiga karu on Eesti suurim segatoiduline kiskja. Emaskarude kaal on kuni 200 kg, isaskarudel isegi üle 300 kg. Talve aitab üle elada taliuinak. Jaanuaris sünnib karuemal 2-3 poega, kes jäävad koos emaga paariks aastaks. Suhtlus liigikaaslastega toimub nühkimispuudele jäetavate kraapimis-, närimis- ja lõhnamärkide kaudu. Loe edasi: looduskalender.ee
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) oli esimest korda aasta puu 2000. aastal. Ta on Eesti üks kõige laiemalt levinud taimeliik, kes võib kasvada nii puu kui põõsana. Metsas jääb ta alusmetsa taimeks, avamaastikul võib sirguda paarikümne meetri kõrguseks puuks. Pihlaka õunvili on toiduks paljudele lindudele ja imetajatele. Inimene kasutab vilju kulinaarias ja meditsiinis. Pihlakat on peetud pühaks puuks, sest marja otsas on nõiamärgina tuntud viiskand. Eestis kasvab looduslikult 4 pihlakaliiki: harilik pihlakas, pooppuu, soome pihlakas ja tuhkpihlakas (II kaitsekategooria). Pihlakad annavad omavahel kergesti hübriide. Loe edasi: loodusajakiri.ee
Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis ssp. baltica) on levinud üle Eesti, sagedasem on läänerannikul, saartel ja Kagu-Eestis. Tavaliselt pruunilaiguliste lehtedega, keskmiselt 60 cm kõrgune orhidee kasvab niisketel ja soistel kasvukohtadel – niitudel, heinamaadel, veekogude kallastel. Õitseb juuni keskpaigast juuli keskpaigani, õisik on roosakasvioletne, tihe ja ruljas. Tolmeldajateks on mesilased, kimalased, kärbsed, õies nektarit pole. On III kaitsekategooria liik, kelle elupaiku ohustab võsastumine.
Sõrmkäppade perekond on saanud nime sõrmjate juuremugulate järgi. Loe edasi: orhidee.ee
Sulgjas õhik (Neckera pennata) on pilku püüdva välimusega sammal, kes kasvab lehtpuutüvedel vanades lehtpuu- ja segametsades, vahel ka parkides. Sammal moodustab ülespoole kaarduvate võsudega hele- või kollakasrohelisi, veidi läikivaid padjandeid. III kaitsekategooriasse kuuluv sulgjas õhik on vääriselupaiga tunnusliik. Teda ohustab vanade metsade raiumisel sobivate kasvukohtade kadumine. Loe edasi: Eesti Samblasõbrad
Kõrreliste-tõlvtõvik (Epichloë typhina) on kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel kasvav ja hästi äratuntav mikroseen, kes taimede sees sümbiondina elades on valdavalt nähtamatu. Seene paljunemisel tekib teatud oludes ja teatud kõrreliste liikide ülemistele lehetuppedele paks valge-kollakas-helepruunikas koorikjas kate, mida nimetatakse haiguseks – tõlvtõveks. Sellise kahetise olemuse tõttu annab ta mõtlemisainet loodusesõbrale ja uurimisainet teadlastele. Loe edasi: Eesti Mükoloogiaühing
Vareskaera-aasasilmik (Coenonypha hero) on Eestis levinud, aga mitte sage päevaliblikas, kelle tiibade sirulaius on 26-30 mm. Teda kohtab juuni algusest juuli alguseni niisketes elupaikades nagu metsateed ja -lagendikud, puisniidud, aasad, võsa- ja sooservad. Liblikad lendavad vähe, suhteliselt aeglaselt ja madalalt. Röövikud toituvad kõrrelistel ja jäävad sinna talvituma. On III kaitsekategooria liik. Loe edasi: eElurikkus
Tehismuld (T) on masinatega muudetud, ümber kujundatud ja mõjutatud maa. Mulla looduslik ülemine osa on osaliselt või täielikult hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või segatud looduses mitteesinevate materjalidega, näiteks tööstusjäätmetega. Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke on ka neil aladel looduslik protsess, mis on seotud taimede ja muu elustikuga. Tehismuldi leidub taastatud taimestikuga karjäärialadel, tiheasustusega aladel, ehitisi ja teid ümbritsevatel aladel. Tehismuldi tekib pidevalt juurde. Loe edasi: Eesti Maaülikool
Ahven (Perca fluviatilis) elab jõgedes, järvedes, rannikumeres ja ka rabajärvedes. Ahven on röövkala, kelle toiduks on vee-selgrootud, erinevad kalaliigid, sh liigikaaslased. Ahvena alammõõt merest püüdes on 19 cm, magevees alammõõtu pole, tavaliselt püütakse 20-25 cm kalu. Püük on lubatud aastaringselt. Ahven on hinnatud kala toidulaual. Soome rahvuskala. Loe edasi: Aasta kala
Teabelehe pani kokku Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo