Eesti loodus on meie kõigi ühisvara. Eesti looduse ametlikul kaitsel on järjepidevust 110 aastat, aga juba enne seda oskasid meie esivanemad loodust hoida, sest teadsid – looduse heast käekäigust ja mõistlikust kasutamisest sõltub meie püsimajäämine. Looduskaitse 110 aasta tähistamiseks soovime juubeliaasta vältel kokku koguda vähemalt 110 paid ehk näidet heategudest Eesti loodusele.
Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad lasteaia- ja koolirahvast, aga ka sõpruskondi, perekondi, külaseltse ja kõiki loodusesõpru mõtlema, kuidas teha oma heategu Eesti loodusele. Neid heategusid, „paisid Eesti loodusele“ võib teha kogu aasta vältel ja edaspidigi, aga ajavahemikul 3. märtsist 3. oktoobrini 2020 kogume ja jagame meile saadetud näiteid Keskkonnaameti kodulehel ning Facebooki loodavas albumis. Ootame lühikesi kirjeldusi koos tegevust või selle tulemust tutvustava fotoga aadressile 110paid@keskkonnaamet.ee. Oktoobris toimuval keskkonnahariduse konverentsil teeme kokkuvõtteid, kuidas meil läks ja mis nende paide mõjul paremaks muutus.
Miks? Eesti looduskaitse saab sel aastal 110-aastaseks. Sünnipäevakingituseks soovime üle Eesti koguda kokku vähemalt 110 paid ehk heategu Eesti loodusele. Eesti loodus on ju meie kõigi hoida ning siinse elurikka keskkonna säilitamine sõltub meie endi tegudest ja valikutest.
Millal? Pai võib teha kogu aeg ja igal pool, aga ajavahemikul 3. märtsist 3. oktoobrini 2020 kogume ja jagame näiteid nendest paidest.
Kes? Lasteaiad, koolid, sõpruskonnad, kogukonnad, külaseltsid, perekonnad jne.
Kuidas? Saada oma tegevusest või selle tulemusest foto ja tegevuse lühike kirjeldus koos paitegija andmetega 110paid@keskkonnaamet.ee (e-kirja mahupiirang 3 Mb).
Pane tähele! Fotot saates nõustud selle avalikustamisega sotsiaalmeedias. Kui jagad fotot ka ise, kasuta postitades #110paidloodusele.
Iga sinu läbimõeldud tegu loeb
- Õpime tundma loodust, et märgata liike ja nende elupaiku ning osata neid hoida.
- Jätame oma aias või pargis ruumi liigirikkusele. Elurikkust soosib näiteks niitmata aianurk, kõdunev puutüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil, sammaldunud kivi.
(Linnaelustiku käsiraamat “Elurikas linn” (PDF)) - Kasvatame lillepeenras või rõdukastis rohkelt ja pikalt õitsevaid taimi. Need pakuvad toitu mesilastele, liblikatele, kimalastele.
(Eesti kimalased (PDF)) - Külvame meie niiduliikide seemneid, näiteks erinevad kellukad, käokann, härjasilm, pääsusilm. Iga ruutmeeter kodumaiste õitsvate lilledega on väike tükike loodust. Jälgi, kas paigas, kuhu soovid seemneid külvata on niiske ja huumusrikas muld või pigem liivakas ning kuiv pinnas – vastavalt sellele vali ka taimede seemned.
Niidame harvem, laseme taimedel õitseda ja seemnetel valmida. - Ei sõdi umbrohuga seal, kus see meid ei sega – naat, võilill, ohakas ja paljud teised tülikaks peetud liigid on putukatele väga olulised ja pealegi ilusad.
- Istutame oma kodukohta puid ja põõsaid, pakkudes lindudele varjekohta ja võimalusi pesitsemiseks.
- Paigaldame pesakaste lindudele ja varjekaste nahkhiirtele, meisterdame putukahotelle. (Lindude pesakastid (PDF))
- Teeme kodukoha tiigi kaitsealustele liikidele sobivaks, juurides sellest välja hundinuiad ja puhastades kaldad võsast.
- Kasutame looduslikke taimekaitsevahendeid, näiteks kasvatame kahjureid peletava toimega taimi või kasutame taimetõmmiseid.
(Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses (PDF)) - Tarbime vähem ja eelistame kodumaist pikema elukaarega kaupa.
- Tarvitame toitu, mille päritolu me teame ja mis on kasvanud Eestis mürgivabalt.
- Vähendame liha osakaalu oma menüüs ja tarvitame liha, mille päritolu teame.
- Loobume ühekordseks tarbimiseks mõeldud kaupadest, näiteks kohvitopsid, joogikõrred, nõud, kilekotid.
- Eelistame vähem pakendatud kaupa.
- Korjame looduses vedeleva prügi endaga kaasa ja saadame selle materjalina ringlusse.
- Kutsume sõbrad talgutele – koos suudame rohkem, näiteks Teeme Ära, ELF talgud, sõpruskondade ettevõtmised.