Sööme südame ja mõistusega

/

Eesmärk

Anda ülevaade toidu rollist inimkonna kujunemisel, tutvustada toidutootmist ja toidutaimi läbi aegade ning arutleda tänapäeva ja tuleviku üle. Lapsed õpivad väärtustama kohalikku toitu.

]

Sihtgrupp

III kooliaste, võimalus kohaldada ka teistele kooliastmetele

w

Märksõnad

toidu ja inimese suhe läbi aegade, kohalik toit, globaliseerumine, toidutootmise kitsaskohad, väike- ja suurtootmise erinevused

Koht ja aeg

2-3 tunnise väliprogrammina kooli õuealal või lähiümbruses; kui samas koolis on kolm programmi järjest, püstitavad retkejuhid kooliõuele programmide läbiviimiseks tipi-püstkoja, kohandatav aastaringselt läbiviimiseks

Õpilane õpib:

  • tundma toidu teekonda oma lauale
  • väärtustama loodussõbralikku toidu kasvatamist
  • mõistma kliimast tulenevaid piiranguid toidu kasvatamisele
  • tundma olulisemaid toidutaimi Eestis
  • aru saama, kuidas kujuneb toidu hind

Sisu:

Arutelu – kuidas on seotud rahvastiku arv Maal ja toidu kasvatamine / kasvatamiseks olemasoleva maa pindala? Kui mitut Maad oleks vaja, et kasvavat elanikkonda toita? Kust on pärit enamus meie poodides müügil olevaid toiduaineid?

Saadakse teadmisi toidu kasvatamisest traditsiooniliselt ja tänapäeval.

Tutvutakse taime- ja loomakasvatuseks vajalike tööriistade ja -võtetega.

Õpitakse tundma Eesti tavalisemaid toidutaimi.

Kui käsitsi külvata, harida jne, kui palju siis toota jõuab? Võrreldakse suur- ja väiketootmist. Kui suurt tootmist kannatab maa välja? Mida antakse maale juurde tootlikkuse suurendamiseks väiketootmises, mida suures, ja mis kaasneb üleväetamisega?

Tänapäeva põllumajandus põhineb riiklikel toetustel, selgitame natukene üha keerulisemaks muutuvat majanduslikku keskkonda, milles toitu toodetakse ja sellest tulenevaid implikatsioone nii toidu hinnale kui väiketootmisele, ehk miks sai vanasti toidukasvatamisega päris hästi ära elada, mis asi on roheline revolutsioon toidutööstuses, kuidas on seotud toit ja fossiilsed kütused, miks on tänapäeva põllumajandus sõltuvuses riiklikest “abipakettidest”, miks ei tasu tänapäeval majanduslikult ära oma toidu tootmine, miks seda siiski teha võiks jne.

Arutletakse ilma ja kliima mõju üle põllupidamisele ja loomakasvatusele. Mis piirkondades maailmas on toidu kasvatamine kergem, millistes raskem ja kuidas on sellega Eestis? Aja ja huvi korral saab teemat laiendada, näit. kuidas ja miks laienevad kõrbed jne?

Tutvutakse õiglase kaubanduse põhimõtetega. Õiglase kaubanduse raames saavad õiglast hinda arengumaade tootjad, aga kas Eesti talunik saab õiglast hinda? Milline on õiglane hind? Õpitakse väärtustama kohalikku kaupa.

PK riiklik õppekava § 11. III kooliastme pädevused:

8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;

Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Bioloogial on kandev roll looduskeskkonna mitmekesisuse ja selles toimivate protsesside käsitlemisel. Eelkõige käsitletakse seda läbivat teemat 8. klassis seoses ainekava teemaga „Ökoloogia ja keskkonnakaitse“, kuid see leiab kajastamist ka organismide, nende elupaikade ja eluprotsesside mitmekesisust käsitledes kõigi teiste teemade raames.

8. kl bioloogia, teemad:

Taimede tunnused ja eluprotsessid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Inimeseõpetus:

Tervis

Püstkoda ja jurta

Kui samas koolis on kolm programmi järjest, püstitavad retkejuhid kooliõuele programmide läbiviimiseks tipi-püstkoja või jurta.

Praktilised ülesanded

Programmi raames vaadatakse nii filmi kui tehakse mitmeid praktilisi grupitöid.

Broneeri õppeprogramm alloleva vormi kaudu või küsi hinnapakkumist