Lahemaa on Eesti esimene rahvuspark. See asutati 1. juunil 1971.

Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (Balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi.

Kuna Lahemaa rahvuspark on suure pindala, vahelduvate maastike ja looduslike kooslustega ala, on ka siinne elustik väga rikkalik ja mitmekesine. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Kolmandiku rahvuspargi pindalast moodustab meri.

Tähelepanuväärne Lahemaa maastikus on Põhja-Eesti klint, millest rahvusparki jääb üle 70 km pikkune lõik. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle merepinna.

Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal.

Lahemaa rahvuspargi maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Rändkividerohkus on säilinud Lahemaal paremini kui mujal. Mahult kuuluvad esikümnesse Juminda poolsaarel asuv Majakivi ja Turbuneemes paiknev Painuva kivi. Kõrguse poolest on tähelepanuväärsed Tammispea rahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeal.

Lahemaa sümbolmaastikuks on valdavalt loode-kagu suunas orienteeritud poolsaarte ja lahtedega liigestatud rannikumaastikud. Rannikut ilmestavad hulgalised väikesaared, millest tähelepanuväärseim on Mohni saar. Pärispea poolsaarel paiknev Purekkari neem on Eesti mandriosa põhjapoolne äärmuspunkt. Randadest valitsevad moreenrannad, lahepärades liivarannad ja vähesel määral ka möllirannad.

Asustusajalooliselt eraldab klint rannikul paiknevad rida- või sumbkülad hajaasustusega sisemaaküladest. Vanimateks inimasustuse jälgedeks, mis on säilinud tänapäevani Lahemaa maastikes, on muinasajast pärinevad kivikalmed, -kangrud, muinaspõllud, asulakohad jm objektid. Ajaloolisest ajast on siinsete maastike olulisteks dominantideks mõisad.

Täpsemalt loe Lahemaa rahvuspargi kohta siit: http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/uldinfo/

Kaart: http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/kultuuriparand/